Fotokogu
Liigid
Fotokogu/Administratiivne ja loominguline koosseis/Personaalia/Loominguline koosseis/Ooperisolistid ja näitlejad (ka sõnateatri)
Keeled
–
Asukoht
–
Märkused
Eesti ühe silmapaistvama baritoni Tiit (Dietrich) Kuusiku muusikukarjäär sai alguse Pärnu džässorkestris tšello- ja trummimängijana, ent tõeline kutsumus viis Kuusiku Tallinna Konservatooriumi Aleksander Arderi lauluklassi. Tema tähelend algas legendaarse võiduga Viini rahvusvahelisel lauljate konkursil, kus peavoorus esitatud Figaro kavatiini saatsid ovatsioonid ja ta pälvis esikoha kolmandas voorus laulmata. Hiilgava esitusega kaasnes hooajaks 1938/39 leping Viini Volksoperis. Õige pea pärast Teise maailmasõja puhkemist pöördus Kuusik kodumaale tagasi ning alustas pikka ja edukat karjääri Estonia teatris.
Tiit Kuusiku erakordne töövõime, süvenemisoskus, loomupärane musikaalsus ja mitmekülgne häälematerjal võimaldasid tal edukalt laulda väga erinevate ajastute muusikat ning kehastada kõige vastandlikumaid tegelaskujusid. Kuusiku repertuaaris on lüürilisi (Silvio, Jeletski, Almaviva), dramaatilisi (Tonio, Tomski, Scarpia) ja buffo (Figaro, Petruccio) iseloomuga rolle. Lauljale endale meeldisid nii tõsine kui ka koomiline ooper, lemmikteostena nimetas ta „Sevilla habemeajajat“, „Boriss Godunovi“ ja „Rigolettot“, kus oli võimalusi nii lauluks kui ka mänguks.
Kuna Kuusikut peeti eelkõige bel canto suurmeistriks, on just itaalia ooperil tema loomingus vaieldamatult eriline koht. Laulja avaldas korduvalt kahetsust, et Estonia teatris mängiti nii vähe Wagneri oopereid, mis pakuvad tänuväärset materjali eeskätt baritonidele. Maestro kontsertprogrammides oli Wagneril aga kindel koht.
Aktiivne
+
